113. Enn Põldroos “Susanna supleb”, 1996

Õli lõuendil. 85 x 75 cm.

Maalija Enn Põldroos oskab leida inspiratsiooni nii inimestest enda ümber, loodusest kui piiblist. Viimasest ainest saanud maale eksponeeriti lausa eraldi näitusel tema Viljandi majamuuseumis. Põldroos ise on seda põhjendanud nii: “Piibel sisaldab hulganisti lugusid, mis oma sugestiivsuselt ja võimsuselt oleksid ehk tänapäeva mõõdupuude järgi võrreldavad näiteks Gabriel García Márquezi sõnajõuga.” (https://kultuur.err.ee/306811/enn-poldroos-uurib-piibli-varjatud-seoseid)

Käesolevas töös interpreteerib kunstnik nii Rubensi kui Rembrandti poolt maailma kunstiklassikasse maalitud teost “Susanna supleb”, kuid motiiv on Põldroosile vaid ettekääne demonstreerimaks oma virtuoosseid võimeid erinevate värvitoonide kokkusobitamiseks, sest teemale lähenedes ei lähtu ta klassikalisest kaanonist.

Tulemus mõjub samaaegselt võluvalt, esteetiliselt ja justkui õpikunäitena kõrgetasemelisest modernistlikust maalist. Puhas värvirõõm kohtub selles töös erootilise kujundlikkusega, esitades ikka maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist ja kompositsioonist, mis Põldroosi nägemuses on temperamentselt ekspressionistlik ja samas mõistuslikult kontrollitud.