111. Peeter Mudist “Lilled”, 1975

Õli papil. 54 x 82 cm.

Eesti ühe kõige omapärasema maalikunstniku, impressionismi sümbolismi ja abstraktsionismiga ühendanud Peeter Mudist (1942-2013) on öelnud: “Mõnikord kingitakse mulle lilli. Tavaliselt saab neid siis korraga nii palju, et ei jätku vaase. Hakka või maalima, enne kui silm harjub. Maalimisel kingitud lillede staatus muutub. Lilled kellegi jaoks lasevad omanikust lahti ja saavad kõigi omaks.” (Eero Epner, Peeter Laurits “Illustreeritud Mudist ehk Tobias, Hilana 2004, lk 32).

Mudisti loomingu kõrgajast pärinev maal on justkui kujutluspilt, unenäoline visioon täpselt defineerimata ruumist, kus on hoomatavad kaks vaasi lilledega, tõenäoliselt roosidega. Õienuppe on aga ruumigi laiali puistatud ning nii antud kogumuljele dünaamilisust. Ent töö erakordne paeluvus tuleneb ikkagi koloristlikest väärtustest – Mudisti käe all muutub kogu lõuend hämmastavalt rikkalikuks maalipaletiks, kus uusi toone saab avastada igalt järgmiselt ruutsentimeetrilt.