102. Peeter Pere “Harjutusi lilledega”, 1992
Õli lõuendil. 1992.
All paremal: Pere
Pöördel: HARJUTUSI LILLEDEGA 1992 Pere
| Mõõdud | 60 x 80 cm |
|---|
1980-1990ndate eesti neoekspressionismi juhtfiguur Peeter Pere (s 1957) on mitmekülgne autor. Tema loomingulisest pagasist leiame nii maalikunsti, installatsioonid kui hooned, mida ta arhitektina loonud on.
Pere kunstilisse kõrgaega kuuluv maal on võrreldes tema varasemate figuratiivsete kompositsioonidega erandlik, seda eelkõige oma pretensioonituses. Peaaegu toonmaalist lähtuvale teosele maalib kunstnik vaid ühe lilleõie, ent annab sellele täieliku autonoomsuse kanda võrratult kogu lõuendit. Vaid õie servadesse ning varrele vajutab ta pintsliga pruunikad ja punakad aktsendid, lisades nii teosele korraga nii dramaatilisust kui ruumilisust. Ülemisse serva maalib ta punase märgi, mis lisab kollaažiliku elemendi ning viitab “harjutuse” protsessile.
Ent Pere ei piirdu värviga, vaid uurib maali pinda kui füüsilist keha, muutes klassikalised motiivid – nagu lill – kontseptuaalseteks ja materjalipõhisteks harjutusteks. Ühtlasi jätab ta õhku maaliruumi enda. Või siiski – ehk peitis mässajameelega Pere efektse õiekrooni taha hoopis 1990ndate algusele iseloomuliku punkrokilikult krobelise seina, peegeldades nii toonast eesti kunsti uuenemisvaimu, kus klassikalised teemad valati uude, radikaalsesse vormi.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm