Kunstioksjonid

Valdur Ohaka (1925-1998) aktid ei vaatle modelle erootilisest vaatepunktist, vaid otsivad väljendust vormile, värvile, tõele. Kunstniku tavapärast, mehelikku, jõulist käekirja arvestades eristub “Akt loojanguvalgel” naiselikku sensuaalsust kiirgava tunnetusega, ent ometi tunneme selgelt ära Ohaka kui virtuoosse koloristi käe. Sähvivate pintslitõmmetega maalitud, justkui õhtuse tumeneva vee virvendavat pinda kirjeldav šokolaadikarva taust loob sooja, õhtupäikesest kantud meeleolu. Kunstnik paigutab akti tagasihoidlike oliivi- ja koorekarva linade peale, kuid täiustab neid aktsendina türkiissinise ning erkroosaga, luues nii särava värvikoosluse, mis ometigi ei tõmba tähelepanu eemale modellilt endalt. 

Märkame siin Ohaka 1960. aastate loomingule omast mängu vormiga, tumedad piirjooned leiavad kehal kohati juba nurgelisemaid väljendusi, ent lasevad vaatajal siiski nautida naisekeha perfektseid vorme. Paeluvalt kannab ta taustaväreluse sähvivad pintslitõmbed üle modelli nahale, mis loob madalalt langeva õhtuvalguse ja kehakumeruste kokkupuutel kaasahaaravalt järske kontraste. 

Teose teisel küljelt leiame vaate Toomemäele, Tartu südamele, kus tekleid kandev paar üksteist emmates hilisõhtuses pargis jalutab. Muuhulgas on just teose see pool väljas olnud Tartus toimunud näitusel, mistõttu võib eeldada, et akti maalis Ohakas sinna taha hiljem.

Tekst: Katre Palm