Eesti kunsti oksjonid

Tušš paberil. 1959.
All paremal: Sooster 59

“Ülo Soosteri Picasso-vaimustus, mille käivitas 1956. aastal Moskvas Kujutava Kunsti Muuseumis korraldatud Picasso näitus, kuhu kunstnik saatis 40 uut teost, ei lahtunud niipea. Picasso neoklassitsistlike joonistuste mõju on selgelt tunda motiivis, mis oli Paul Cézanne’ist alates sagedane moodsas kunstis, sealhulgas ka kubistide loomingus. Vaagna taga on geometriseerivas laadis puude rivi, ilmselt kadakad, mis ilmusid tollal motiivina Soosteri joonistustesse.” kirjutab teose kohta Mai Levin. 

Harry Liivrand täiendab: “See võluv tušijoonistus on ühtaegu tagasihoidlik ja samas hiilgav näide kunstniku geeniusest luua midagi nii lihtsate vahendite ja argise motiiviga. Märkame siin kahte kontseptuaalset tasandit: esmalt peaaegu et realistliku vaagna, ent defineerimatute viljade (või munadega) kompositsioon, teiseks aga üldistatud vormis maxernstilikud põõsafiguurid tagaplaanil. Neid kahte ühendavad stilistiliseks tervikuks aga katkendlikud horisontaalsed jooned. Joonistuse lopsakast laadist õhkub ka midagi eleganselt barokset ja pole sugugi võimatu, et Ülo Soosteri loomeprotsessi mõjutas alateadvuses kunagi kusagil nähtud mingi 17. sajandi hollandlaste rikkalik natüürmort.”

Tekst: Mai Levin, Harry Liivrand