Eesti kunsti oksjonid

Tänavu 17. oktoobril möödus 100 aastat eesti sõjajärgse modernismi ühe olulisema uuendaja, Ülo Soosteri (1924-1970) sünnist. Nii Tallinnas kui kunstniku sünnipaigas Hiiumaal toimub sel puhul põhjalikke näituseid nii erakogudest kui muuseumite kollektsioonidest ning põhjusega – on ju tegu rahvusvaheliselt ühe hinnatuima eesti kunstnikuga. Pruunikas-oranžis koloriidis temperamaal on üks neist teostest, mida piduliku tähtpäeva puhul tutvustab SA Sooster Foundation: https://soosterfoundation.org/et/creation/paintings-60/page/3/

Tegu on suurepärase näitega kunstniku kompositsioonilistest, koloristlikest ja modernistlikest vormivõtetest, millega ta tegeles 1950ndate lõpus ja 1960ndate alguses. Meie ees on assotsiatiivne ja temperamentselt laia joonega maalitud pilt sadamast, millel tähelepanu ei pöörata mitte niivõrd konkreetsele kujutusele kuivõrd poeetilisele üldistusele. Teose jõulisus põhineb pruunide teravate kontuurjoonte ja oranžide pindade näilisel spontaansusel ja ägedusel, andes tööle ruumilise vabaduse. Ometigi jääb see mulje vaid vaatajale, sest kunstnik ise analüüsis oma kompositsioone ülima põhjalikkusega, eesmärgiks värvide, tausta ja vormide ruumiline harmoonia.

Sooster opereerib töös ka sügavuse illusiooniga, rakendades klassikalise perspektiiviõpetuse võtteid. Oma kaasaegses eesti (ja rääkimata Moskva tingimustes, kus töö ongi loodud) kunsti kontekstis radikaalselt mõjuv teos, mis aga tahes-tahtmata toob Soosteri mõtted tagasi kodusele Eestimaa rannikule. 

Kompositsioon “Laevad” kuulus aastakümneid Itaalia filantroobi ja kunstikoguja Alberto Sandretti kogusse, kes omandas teose 1960. aastatel, mil töötas Nõukogude Liidus FIATi tehase esindajana. Teos oli eksponeeritud Sandretti kollektsiooni kuuluvate teoste näitusel “Arte Contro” Trento ja Rovereto moodsa ja kaasaegse kunsti muuseumis Itaalias 2007-2008. aastal ning on reprodutseeritud selle kataloogis, lk 140. Samal näitusel osales muuhulgas ka Soosteri tušijoonistus “Karud”.

Teosega kaasneb Sihtasutus Sooster Foundation sertifikaat. 

Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand