Kunstioksjonid

Silvia Jõgever (1924-2005) kuulub silmatorkavalt lennuka mõtlemisega Tartu naiskunstnike seltskonda. 18-aastaselt astus ta Kõrgemate Kujutavate Kunstide Kursusele, mis aasta hiljem nimetati taas Pallaseks ning kus tema põhiliseks õpetajaks oli Elmar Kits. Jõgever sõbrunes oma kursusekaaslaste Ülo Soosteri, Valdur Ohaka, Lembit Saartsi, Henn Roode jt, kuid peale eelnimetatute arreteerimist 1949. aastal sõpruskonna side Eestisse jäänud Jõgeveriga ajutiselt katkes. 1952 lõpetas Jõgever Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ning asus tööle kunstiõpetajana.

1956 vangilaagritest naasnud sõpradega koos asuti otsima kunstis uusi lähenemisi ning just 1950ndate teisest poolest hakati Tartus viljelema abstraktset kunsti, Jõgever vähemalt 1958. aastast. Hoolimata ühisest eesmärgist olid tegijad kõik omailmelised. Jõgeveri kujundid on lakoonilised, seejuures mõneti ekstsentrilised, jättes vaatajale võimaluse leida teosteist aina uusi seoseid. Kunstioksjonil olev töö meenutab jaapani traditsioonilist tušimaali ja kalligraafiat, kus igal joonel on oma koht. Just täiusliku kompositsiooni püüdlust võib pidada Jõgeveri üheks tugevaimaks küljeks.