Kunstioksjonid

Hõrgus värvigammas, valge ja halli kontrastile üles ehitatud “Vaikelu nartsissidega” valmis Richard Uutmaal (1905-1977) armastuse aastal – 1944. Kuigi poliitiliselt keeruline aeg, abiellus ta just siis Linda Ojaga, kellest sai kunstnikule truu kaaslane kogu eluks. 

Kunstiteadlane Eha Komissarov on pidanud 1940. aastaid Uutmaa loomingu tugevaimaks kümnendiks. Jäävad just sellesse kümnendisse kunstniku Eesti-teemalised, ikooniliseks kujunenud “Rukkilõikajad”, “Võrguparandajad”, “Kalavastalised” ning “Palgiparvetajad”. Samal perioodil valmis ka “Vaikelu nartsissidega”, mille virtuoossus esindab eesti kunsti tolle perioodi absoluutset tippu. 

See võluv vaikelu esindab endas tunduvalt rohkemat kui pelgalt lillede portree – teos jaatab ja kuulutab ilu, harmooniat nn eestiaegse olme kaudu. Nii omandab sümboolse, käsitööd väärtustava motiivi lillelise pitslaudlinaga kaetud mahagonist laud. Muuseas, maalil olev vaas ja pitsiline lina on Uutmaa kodumuuseumis säilinud siiani.

Oma vaikelusid maalis kunstnik alati natuuris, tuues lillede äravajudes kohe asemele uusi. Nii õhkavad ka käesoleval maalil säravad nartsissid endast just aiast kaasa tulnud värskust ja sooja kevade uimastavat lõhna.  

Teos on reprodutseeritud Richard Uutmaa monograafias “Armastades Eestimaad”, lk 78 ja ära märgitud kataloogiosas, lk 307 (Mai Levin, Tallinn 2008).

Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand