Kunstioksjonid

Richard Uutmaa (1905-1977) ja meri käivad kokku samamoodi kui hingamine ja elu. Kuigi kunstiõpinguteks Pallases viis ta tee sisemaale, siis kippus noor mees igal võimalusel ikka ja jälle tagasi oma isatallu Eesti põhjarannikul Altjal ning hiljem soetas endale samasse piirkonda isikliku suvemaja.

Uutmaad paelus meri eelkõige selle lõputute eri ilmete tõttu, olgu see tormine või tüüne, õhtuloojangus või päikesetõusus. Käesoleval teosel on meri läheneva tormi ees sünge ja kõikvõimas, vetikate sünkjasroheline peegeldab taevast ning ümbruskond on täis pinget ja ootusärevust.