Kunstioksjonid

Eesti põhjarannikul Altjal sündinud ja üles kasvanud Richard Uutmaa (1905-1977) kunstiõpingud viisid ta sisemaale Pallasesse, kuid mereõhust elatuv noormees kippus igal võimalusel tagasi oma kodukülla. Altja rannaküla võlu seisnes lisaks mereäärsele asukohale ka selle mändide vahele peidetud väikestes majakestes ja võrgukuurides ning Uutmaa jaoks olulistes  lugudes ja lapsepõlvemälestustes.

1968. aastal lähedastelt sugulastelt pulmakutset saades otsustas kunstnik neile kingituseks taasluua säravaima rannikuidülli sellest romantilisest külast – üks tema lemmikmotiive läbi aegade. Valides maalimiseks päikselise suveilma, istus Uutmaa enda tehtud pingile maha ning alustas loo jutustamist. Pastellkriidiga märkis ta paika lookleva külatee ning maastiku kumerad vormid, just sellised kergelt muhklikud ja kodused, millesse ta ise lapsena joostes sageli komistanud oli. Vormi leidis ka kooguga kaev, mis taamal asuva mere taustal laevamastina mõjus. Pehme pintsliga lisandusid kõvera tüvega männipuu, kahar kuusk ning rannikule omased madalad majad. Merelt õrnalt puhuva värskendava tuuleiili on Uutmaa edasi andnud vahuste pilvesagarate mänguna taevalaotuses.

Meri ise on siinkohal jäänud vaid tummaks vaatepildi tunnistajaks ning sulab loomulikult kompositsiooni, just sellisena nagu Uutmaa jaoks ta alati olemas oli – osana tema loomise protsessist ja elust. 

Teose tagaküljele on õnnitlusele omakäeliselt lisaks Richard Uutmaale (lähedastele Riks) alla kirjutanud ka tema abikaasa Linda ning tütar Tiina.