Kunstioksjonid

“Karm, napp on põhjamaa valgus
Rege veavad siin rasked varjud,
valvavad öökullid, hundid
Sõna krigiseb hammaste all”

Katkend Doris Kareva luuletusest

Renaldo Veeber (1937-2010) oli võrdselt võimekas nii graafikas kui skulptuuris – on tema käe all valminud ju kuulsad Madisepäeva lahingu mälestusmärk Lõhaveres ja Kreutzwaldi sammas Vinnis kui ka igavikulised graafilised lehed Põhjamaa loodusest ja mütoloogiast. 

Hunte kui öise metsa kuningaid kujutas Veeber mitmes oma teoses. Kuivnõela tehnikas, graafika kohta väga suureformaadilise teose “Valge vaikus” keskmes ei ole seekord üksik hunt nagu seda on kaks aastat varem valminud tõmmises “Põhjamaa laul” vaid neljane kari. Kuigi väljend “üksik hunt” on aja jooksul saanud üldkasutatavaks terminiks, siis looduses on tegu erandiga, sest hundid on väga sotsiaalsed loomad, kes liiguvad, rändavad ja jahivad karjades, mis Eestis koosnevad tavaliselt neljast kuni kuuest isendist.

Veeberi üks võimsamaid teoseid, “Valge vaikus” on põhjamaiselt karge ja intensiivne töö, kus oleksime justkui pealtvaatajateks äsja juhtunud sündmusele, mis on hundikarjas lahkhelid tekitanud. Alfa ulub ja oomega vaatab norgus peaga maha samal ajal kui üks beeta jälgib hävitatud maja ning teine uurib teose keskmes olevat maagiliselt helendavat, seto jumala Peko (Pekko) kuju – oli ju Veeber andunud seto kultuuri austaja. Koos efektselt edasi antud kuuvalguse jaheda kumaga loob see müstiliselt kõlava harmoonilise vaikuse, “valge vaikuse”. 

Seto jumala nime on Veeber graveerinud ka vasakpoolse hundi varjule.

Tekst: Kaspar Allik