Kunstioksjonid

Eesti päritolu, kuid USAs üles kasvanud kunstnik ja muusik Paul Kostabi (s. 1962) nimetab oma kunstistiili punk-ekspressionistlikuks. Oma töödes otsib ta alati uusi lähenemisi, või vanu ideid, millele lisada midagi uut. Tema lemmikute hulka kuuluvad Andy Warhol, Picasso, Kooning ning Basquiat.

Kui Kostabil avanes võimalus teha kunsti koos Michael Solisega (1960-2013), otsustati teos pühendada mälestuskildudele nende kahe ühisest lapsepõlvest Whittieris. Üks neist oli seotud oma kõige esimese lõuendi ostmisega (all vasakul õrnade piirjoontega nähtav papp). Ära eksimist Hellmani pargis tähistab katkist kompassi sümboliseeriv tagurpidi N, katkised noodid Kostabi esimesi klaveritunde, mil kõik alles nii uus ja kirju tundus.

Lilled on mälestuskild kunstniku vanematekodust üle tänava kasvanud lilledest, mis olid nii kõrged, et väike poiss neist üle ei ulatanud. New Yorki kolimise hetkeks oli Kostabist sirgunud aga noormees, kelle pikkus oli lilledest ette kasvanud. Kuigi vanemad olid õdede-vendade pikkustest seinale kriipse vedanud, olid need omavahel lõpuks segamini läinud ning nii jäid lilled just Pauli enda sümboolseks kasvamise mõõdupuuks.

Kõiki neid ideid presenteeris Kostabi enda kaasautor Solisele, sellega edasi andes olulisemad sündmused tema vahepealsest kasvamise loost – ajast, mil Solis ja Kostabi olid lahus olnud. Solise poolt teosele maalitud kuju oli omakorda tema sümboliks aja möödumisest ning nii tituleerisid autorid teose nimeks “Oodates sõpra”.