Kunstioksjonid

Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Puude seeriat jätkas ta ka peale reisi Lõuna-Aafrikasse, mille emotsioonide põhjal ilmusid tema loomingusse hõõguvalt särav koloriit ja tunduvalt vabam vormikäsitlus. Ka ise on ta intervjuudes öelnud, et kui vabas looduses maalides on lihtne takerduda detailidesse, siis ateljees muljete põhjal luues on kunstnik tunduvalt vabam, mälestused segunevad hetkel valitsevate mõtete ja tunnetega, fantaasia tõuseb lendu ning põõsad saavad õitseda ka talvel.

Maalikunstnik Andro Kööp võrdleb Terri maali “Õitsev põõsas talvel” tundega, mida tekitab hea vahuvein: “Seda kerges, rõõmsas koloriidis tundlikku maali vaadates tahaks rääkida pidulikult kihisevat vahuveini kirjeldavate terminitega. Terri teos räägib pigem tunnetest kui millestki käegakatsutavast. Hommikust värskust täis maal tervitab meid eelaimdusega, peaaegu lubadusega millestki toredast. Siit edasi saame juba ise oma tunnete reaalsust ja saabuvat päeva, aega ülesse ehitada. Ja on täiesti kindel, et see tuleb hea! Nagu meile lubab  tantsisklevate virvete abil ideid mateeriaks muutev põõsakujuline hoovus suures sinises laotuses”. 

Tekst: Andro Kööp, Katre Palm