Eesti kunsti oksjonid

Õli masoniidil. 1993.
All vasakul: “Sorry, Chagall!” I MÄETAMM ’93

1990ndate alguses värvika komeedina Eesti kunstiväljale saabunud Marko Mäetamm (s 1965) tähistab tänavu ümmargust sünnipäeva. Käesolev maal sobib seda sündmust tähistama hästi, sest lisaks kesksel kohal olevale imposantsele lillesaluudile on teos tähelepanuväärne muulgi moel. 

Selle teose loomise ajaks oli Mäetamm oma loomingus suuresti erinevate kunstihiiglaste nagu Chagall, Matisse, Picasso jt õlgadele toetunud, ent viljelenud ka neo- ja retropoppi, loonud sildu 1960ndate ja 1970ndate šiki biitli- ja hipiesteetikaga ning flirtinud kaasajaga. Siin aga näeme otsust eeskujudest vabaneda. Pealegi oli 1992. aastal kunstiülikooli lõpetanud Mäetamm saanud ühel kaunil augustiõhtul valgustuse subjektiivsest formalismist – oma enda uuest kunstimeetodist, oma isiklikust -ismist! See meetod võimaldas tal produktiivsust kordades kasvatada ning efektiivne metodoloogia hiljem koguni kunstimagistri väitekirjaks vormistada. Ja just selle teooria võtmes saame ka käesolevat teost vaadata ja hinnata.

Subjektiivne formalism tähendas Mäetamme jaoks kunstiteose konstrueerimise süsteemi ning kindlaid reegleid – puhtaid toone, suuri üldistusi, igapäevaseid teemasid, pealkirja täpset vastavust kujutatule, lihtsat ja arusaadavat kujutamisviisi. Ja sellel teosel näemegi puhtaid värve – kollast, punast, musta ja valget; suuri üldistusi – hipi- ja lillefiguurid; sotsiaalset suhtlust ning pealkirigi selgitab mõndagi – nimelt teoselt minema hõljuvaid Chagalli lendavaid tegelasi. Niisiis, vastab see teos reeglitele ning ühtlasi viitab kunstniku emantsipeerumisele ehk suurtest  eeskujudest vabanemisele. Seega, “Vabandust, Chagall”!  

Tekst: Regina Mets