Eesti kunsti oksjonid

Ofort paberil. 1977.
All vasakul: “Trikk”, ofort
All paremal: M. Mutsu 77

“Ära ütle “ei”,
seda sõna ei olegi;
elu on ainult “jaa””

Katkend Marju Mutsu luuletusest

Marju Mutsu (1941-1980) oli eesti graafika uuendaja, kes töödeldes metallplaati teisiti kui enamus graafikuid, arendas 1970. aastatel ofordi kui väljendusvahendi täiesti uuele tasemele. Tema tugeva emotsionaalse ja esteetilise laenguga teostel on pildi pinnal palju tühja ruumi. Sellelt vaatavad vastu kriimud, vaevuaimatavad killud ja vahel ka plaadil kujutatud arusaamatud esemed. Kunstiteadlane Elnara Taidre on neist esemetest kirjutanud kui omaette objektidest ruumis, mida pildi tegelased ei näe, sest need esinevad väljaspool diegeesi e narratiivi (nagu filmis muusika, mis pärineb väljastpoolt filmis toimuvat – näiteks heliefektid või jutustaja hääl). Need on esemed, mis on adresseeritud kunstiteose vaatajale ülesandega intrigeerida, uudishimu suurendada või tähelepanu koondada.

Mutsul oli ka eriline oskus püüda oma piltidesse tabamatu hetk või lõbus meeleolu, milleks käesolevas töös on ülipainduva akrobaadi poolt kaela taha tõstetud jalgadest tulenev intrigeeriv poos. On kirjutatud, et tema pildid vabastavad vaataja maskidest, sest too leiab teosest ootamatult midagi niisugust, mida ta pole harjunud nägema – vähemalt mitte kunstis. Selliste vigurvõtete nonkonformism ja üllatusefekt ei ole tänaseni oma ehedust kaotanud.

Teos on reprodutseeritud kunstniku monograafias “Marju Mutsu” lk 177 (Tallinn 2009) ning kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. 

 Tekst: Vappu Thurlow