Kunstioksjonid

„Kas on see siis enesepettus, et lund sajab maha, 

ja mulle pähe, ja südame ümber;

Lumi, valge vesi, pese mind jälle puhtaks.“

Nii mõtiskleb oma luuleridades valgest veest eesti legendaarne naisgraafik, varalahkunud Marju Mutsu. Stilistiliselt üks Mutsu parimaid teoseid, sürrealistlik kompositsioon „Lumi“ on ühtaegu dramaatiline, õrn ja habras. Tohutut lumepall, mida tundliku joonega kujutatud pealtnägijad justkui kõige igapäevasemat asja võtavad, moodustavad sellega orgaaniliselt võluva ansambli.

Siinjuures katsetas Mutsu teosest kaht eri versiooni, millest Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kuuluval variandil on lumepalli ära peitunud keegi kodanik, kellest näha vaid välja ulatuvad jalad. Õrn ja karge talvine kompositsioon loob helge meeleolu – just sellise, nagu üks hinge puhastav teos seda tegema peakski.