Eesti kunsti oksjonid

Serigraafia paberil. 1977.
All: Lilled XLVII serigraafia 3/4 M. Leis 1977

Kuigi Malle Leis (1940-2017) alustas serigraafiate tegemist 1968-1969, valmisid enamus neist 1970. ja 1980. aastail, mil kunstnikust kujunes selle tehnika meisterlikumaid valdajaid Eestis. Tema kasutada olid välismaalt toodud trükivärvid, mis ei olnud nii mürgised kui need, mida sama tehnika juures kasutasid meie teised kunstnikud. 

Kuigi Leis töötas popkunsti võtmes, ei unustanud ta klassikaliste hollandi natüürmortide loodusläheduse ja tasakaalustatuse printsiipi: kaunite lillede kõrvale asetatakse tingimata midagi, mis õilishingese vaataja tagasi maa peale toob, näiteks sumisev porikärbes või antud pildil tumepunane peedijuurikas. Teiseks põhimõtteks olid reaalsusefektid, justkui defektina näivad, ent teadlikult planeeritud “apsakad” nagu kompositsioonist veidi väljalangeva maasikalehe murtud äär, mille eesmärk oli vältida täpse kujutamise “liiga suurt ilu”. Nende kahe vastandliku omaduse – üheltpoolt popkunstile omase välise ilu ja teiseltpoolt realismielemendi vihjelise sissetoomise –  osava balansseerimise nipis peitubki suuresti Leisi kunstiloomingu unikaalsus.  

Tekst: Vappu Thurlow