Kunstioksjonid

Esimesse Eesti modernistide põlvkonda kuulunud Ludvig Oskar (1874 – 1951) sai oma esimese kunstihariduse Ants Laikmaa ateljees, kust õpetaja tungival soovitusel siirdus edasi õppima kuulsasse Anton Ažbe kunstikooli Saksamaal. Peale pikemalt Euroopas elamist tagasi Eestisse tulles sai Oskarist kunstiõpetaja, kelle õpilaste sekka kuulus muuhulgas ka Evald Okas. 

Südames jäi aga Oskar alati truuks klassikalisele käsitlusviisile ning põhjarannikust kodukandile ja nii leiame tema sumedatoonilistest maastikumaalidest sageli just Kuusalu ümbruse. Nende hulka kuulub ka “Koitjärve maastik”, mis on fikseeritud erakogudest pärit teoste rubriigis Ludvig Oskari isikunäituse kataloogis (ENSV Riiklik Kunstimuuseum 1972, nr. 5). Poole näitusel eksponeeritust moodustasid tööd, mille 1951. aastal Saksamaal surnud Oskar oli pärandanud oma Helsingis elavale täditütrele Madlene Vesterinenile (Leeni Ploompuu) ning mis praeguseks kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. 

Just Madlene ning ta perekonna juures Koitjärvel Laane talus oli Oskar sageli maalimas käinud ning seal veedetud ajal on valminud ka käesolev idülliline vaade. Puude tagant paistab Koitjärve mõis – ajalooline hoone, mis tänasel päeval on täielikult hävinud. Taamal helesinise triibuna paistev Soodla jõgi annab teosele helge meeleolu ja võimandab tööst õhkuvat ajatust ja rahu. 

Muuhulgas kannab maalil olev paik endas romantilist lugu Oskari täditütre Madlene ning Koitjärvel oma venna juures elanud Anton Hansen Tammsaare vahel. Neid kaht ühendas armastus eesti keele ja kirjanduse vastu ning arvatakse, et just siin veedetud aeg inspireeris Tammsaaret kirjutama oma kuulsat “Kõrboja peremeest”.

Tekst: Katre Palm, Mai Levin