Kunstioksjonid

Lepo Mikko, kelle jaoks perekond oli püha, kujutab sageli ema ja lapse motiivi eri variantides – olid ju perfektsed modellid abikaasa ja laste näol tema kõrval alati olemas. Kui sageli kujutas kunstnik ema ja last kahekesi, siis teosel “Perekond” on ta lisanud neile kahel jalal kindlalt seisva isafiguuri. Mikko paigutab nad suviselt soojale heinamaale ning lisab elegantselt lohakate helesiniste triipudena taha veepiiri – lihtne võte, mis annab teosele hetkega vabastava meretuule hõngu ning täpsustab lokatsiooni.  

Esiplaanil istuva naise malbe pilk ja kergelt kallutatud pea annavad talle madonnalikult püha ilme. Sama sümboolselt mõjub ka mees, kelle tõsine pilk ja rakkus käed räägivad eestlase töökusest, armastusest kodu, pere ja riigi vastu. Ning esmapilgul võib lausa märkamata jääda heinakuhja varjus istuv neljas tegelane. On see pereliige, sulane, sõber? Mikko on meister lugude jutustamisel ning ka käesolev teos on selle oivaliseks näiteks.

Tekst: Katre Palm