Kunstioksjonid

Lepo Mikko (1911-1978) kunstnikuks õppimist innustas tema naaber, kunstnik Juhan Muks, kelle toetusel Mikko 1927. aastal Tallinna Riigi Kunsttööstuskooli astus. Tema juhendajaiks said August Jansen ning Roman Nyman. 1930. aastal jätkas Mikko maaliõpinguid Villem Ormissoni käe all Pallases, kuid rahapuudusel pidid õpingud kahjuks katkema. 1936. aastal õnnestus tal õpinguid siiski jätkata Nikolai Triigi ateljees.

Peale lõpetamist asus Mikko tööle maalipedagoogina ning tegi seda pühendunult kuni surmani. Tema õpilastest kasvas välja terve plejaad tulevasi võimekaid kunstnikke nagu Tiit Pääsuke, Malle Leis, Saskia Kasemaa jpt. Tema enda loomingu sisemist terviklikkust ja stabiilselt kõrget taset läbi aastakümnete näitas Lepo Mikko 2013 – 2014. aastal Kumus toimunud suur ülevaatenäitus.

Nö. „Tartu kolmikuks“ nimetatud kunstnikud Endel Kõks, Elmar Kits ja Lepo Mikko armastasid ülikoolilinna sagedasti kujutada. Neid inspireeris selle vaba hing, mis ühele mässajahingega kunstnikule hästi sobis.  Nii on ka käesolev, ehtmikkolik ning oma aja kohta modernselt lahendatud Tartu motiiv maalitud kunstniku 1940. aastate algupoolele iseloomulikus koloriidis.

Hoolimata kestvast sõjast elas eestlase vaim ja jõud edasi, argipäev jätkus ja lootus paremale tulevikule oli silme ees. Nii võime ka valget müüri naisfiguuride ees tõlgendada kui sümbolit peagi eesootavast helgemast homsest, eesmärki, mille nimel eestlased aastasadu on pingutanud mis meid lõpuks ka sihile on viinud…

Teos kuulus aastakümneid kuulsa viiuldaja ja pedagoogi Eevalt Turgani kogusse.