Kunstioksjonid

1979. aasta kevadnäitusel Kunstihoones olid eksponeeritud Leonhard Lapini (1947-2022) “Must ruut”, “Must ring” ja “Must rist” sügavtrükis. Sellele kolmikule oli eeskujuks poola päritolu vene avangardisti ning suprematismi rajaja Kazimir Malevitši (1879 – 1935) samade nimedega töödekolmik Petrogradis. 19.12.1915 – 17.01.1916 avatud ning ikooniliseks kujunenud näitus pealkirjaga “Viimane futuristlik maalide näitus “0.10”” raputas mitte ainult kunstimaailma, vaid liblikaefektina ka luulet, arhitektuuri ja kino. “Musta ruudu” idee sündis Malevitši dekoratsioonides helilooja Matjušini ja luuletaja Krutšonõhhi ooperile “Võit päikese üle”(esietendus 1913 Peterburis), kuid valmis viimistletud teosena kaks aastat hiljem. Näitusel oli see sümboolselt asetatud nurka, viidates teose pühalikule ikooni staatusele.

Ajal, mil Lapin oma minimalistlike kujundite seeriaga välja tuli, oli Malevitši kunsti presenteerimine Nõukogude Liidus keelatud, ometigi teati ja räägiti sellest kunstisõprade seas. Lapini loomingusse oli must ruut ilmunud juba 1973. aastal ning seda kujundit kasutas ta erinevates teostes, sealhulgas skandaalses „Autoportrees Veenusena“. 1979. aastal valminud „Must rist“ ning sellele järgnenud „Must ring“ moodustasid koos „Musta ruuduga“ seega Lapini loomingus olulise trio – kujundid, mille põhiplaani kasutas ta oma loomingus läbi elu. Vähemal määral jäi tema edasisse loomingusse edasi kestma viisnurga kuju, mis samuti valmis nii mustas kui punases versioonis. Lapini eripäraks kõigi mainitud minimalistlike kujundite puhul puhul oli servadest kergelt õrnemaks muutuv toon.

Käesolev teos on kõige esimene “Musta risti” tõmmis.

Teost presenteeriti 2015. aasta Kumu näitusel “Musta ruudu metamorfoosid. Malevitši tõlgendused Eesti kunstis” ning 2019. aasta Kumu näitusel “Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast”.