Eesti kunsti oksjonid

Õli lõuendil. 1986.
All paremal: Lembit

Eesti mütoloogia suurmeistri Lembit Sarapuu (s 1930) puhul ei kohtu me puhta looduspildiga just liiga sageli, kuigi foonina on ta maastikku oma maalidel kujutanud palju. Luuletaja Hasso Krull on kirjutanud: “Sarapuu maalid jagunevad põhijoontes kahte kategooriasse: pildid, mida pole varem näinud, ja pildid, mida justkui oleks kuskil näinud, ainult ei mäleta, kus …” (“Lembit Sarapuu maailmalõpp”, Sirp 1.07.2022).

Täpselt niii on ka Lembit Sarapuu “Metsajärvega”, millesse kunstnik segab tahes-tahtmatult annuse õnneliku looduskogemuse nostalgiat. Valides maalimiseks kõrge vaatepunkti, rõhutab ta vaate panoraamsust ja mägimaastiku ruumilist efekti. Viimast tõstavad omakorda esile kompositsiooni mõlemat külge piiravad metsamassiivid. Sarapuu justkui juhib meid maagiast pakatavasse sügavasse metsa, sinna, kus sinine metsaviirg läheb sujuvalt üle taevalaotuseks, mis omakorda peegeldub järvesilmas. Siin, sügavate laante kaitsvas varjus on kohe-kohe sündimas maagia.

Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm