Kunstioksjonid

Eesti kõigi aegade tugevaimaks maalikunstnikuks nimetatud Konrad Mägi (1878-1925) saabus Capri saarele märtsi algul 1922 ning saatis ühe esimese asjana kirja oma kunstiühingu “Pallas” sõpradele Tartus: “Õnnelikult Capri jõudnud. Saar on jumalik.” Samasuguses vaimustunud meeleolus asus kunstnik ka maalima. 

Koha algset, ürgset olemust otsides leiab Mägi selle korrapäratult rütmilistes valgetes majades, võimsalt merest tõusvais mäenõlvades ning lõunamaises valguses, mis tungis läbi igast võimalikust praost. Soojale päevavalgusele lisaks leiab ta inspiratsiooni ka öö- ja hämarikuvalgusest  ning nii valmivad teosed “Capri öö” (Enn Kunila kunstikollektsioon) ning käesolev, õhtuvalguses maalitud “Capri motiiv”. 

Kui valdav osa Capril valminud teostest kujutavad sisemaad, sealset lopsakat loodust ja ebakorrapäraseid, oma hingeelu elavaid maju, siis nii “Capri öös” kui “Capri motiivis” näeme ka merd. Saart ümbritsev helesinine Türreeni meri mõjub põhjamaise, külma hallika veetooniga harjunud Mäele ebamaisena ning nii muutub õhtuhämaruses tumedamaid toone võttev meri lähedasemaks, kasvab ühte taevaga, nii et vahet teeb silm neil vaid läbi horisontaal- ja vertikaaljoonte ristumise. 

Teoselt ei leia me inimesi, on vaid sadu aastaid mäeküljel seisnud majad, mille seinad harmooniliselt maasse on vajunud, uimastav-magusalt lõhnavad magnooliad, mäed, kivid ja meri. Ning Mägi ise, kes elab läbi lõunamaise lummuse võimestavat energiat. 

Eesti esimese vabariigi ministrile kuulunud teos on sajandi olnud ühe perekonna omanduses ning jõuab nüüd väärikal oksjonil kunstipubliku ette. Teos on välja toodud Rudolf Parise 1932. aasta Konrad Mägi monograafia nimestikus, lk 272 koondnimetuse Kapri motiiv all. Teos ja seda ümbritsev orginaalraam on korrastatud Eesti Kunstimuuseumi restauraatorite poolt.