Kunstioksjonid

“Üks laps kiigub, kerge kui tuul ja laulab seal omaette. 

Ta silmad on kinni, ta sõnad puhkevad haldjate keelest.

Ei vaata ta taha, ei ette, ei maha, ei üles.

Ta kiigub haldjate süles kahe maailma vahel – 

puhas leheke unenäopuul.”

Doris Kareva “Värav kahe maailma vahel”

Kaljo Põllu (1934-2010) loomingu alustalaks olev soome-ugri mütoloogia kannab endas sügavate laante kaja, aegadeülest elutarkuste ja muistendite põlvest põlve edasi pärandamist. Metsotintotehnika pehmus ja sulavad üleminekud aitasid võimendada ürgset maagiat, mille Põllu sageli just öövalgust kujutades plaadile kandis. Tema üheks ikoonilisemaks kujunenud “Kodalaste” sarja teosed otsivad vastuseid olulistele eksistentsiaalsetele küsimustele: kust oleme tulnud ning kuhu läheme? Seetõttu pole ka juhus, et just selle sarja eest pälvis Põllu 1975. aastal maineka Kristjan Raua preemia.

“Kodalaste” kõige esimene teos “Uni” kannab endas sõnumit esivanemate uskumusest une olulisusesse ja ettekuulutusse. Unenägudes võis ette näha nii järgneva jahipäeva kulgu või teekonda viljakamate marja- ja seenemetsadeni – kõik, mis aitas koriluskultuuril toimida ja oli seega sama oluliseks osaks elust kui ärkveloleku aeg. Kaitsva maapinna soojas põues puhkav ühtne kogukond on edasi antud harmoonilise ja rahulikuna, neid valvav truu koer on aga ärkvel, et ohu korral kahe maailma vaheline värav avada. Unenägudemaailmas olevat justkui hõljuvat olekut on Põllu väljendanud tagaplaanil sooja kuma andvate kuuvalgel helendavate pilvepallidega.

Sari valmis enne, kui algasid Põllu kuulsad etnograafilised ekspeditsioonid teiste soome-ugri rahvaste juurde ning selle ettevalmistamise osaks olid eraldiseisvalt valminud tööd Eesti maastikest. Nii kannab käesolev teos ka sügavat austust muistsete eestlaste loodust austavale eluviisile.

Teos “Uni” kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.

Tekst: Katre Palm