Kunstioksjonid

Hiiumaalt pärit Kaljo Põllu (1934-2010) vaimustus soome-ugri mütoloogiast ning nii kannavad ka tema graafilised lehed rahvuslikku tähendust. Need asetavad vaataja justkui peegli ette, tuletamaks meelde seda, mis on tegelikult tähtis. Kust me tuleme, kes oleme ning kuhu läheme? Kellega seda teed käime? Mida soovime maailmale endast jätta? Kas üldse?

Iidsetes muistendites seostati loodusvorme sageli hiidudega. Maaema, kes sümboliseeris maa jumalikkust, oli ühtlasi selle valvajaks ja valitsejaks ning tihti ohverdati viljakusriitustel talle ande. Maaema hoiab ja kaitseb, tema juurde on kõik oodatud, sest temas põlev elutuli ei jäta soojust jagamata kellelegi.

Teosel „Maaema uinub“ on mediteeriv mõju. See on austusavaldus loodusele, emadusele, elule. Kogu maad valdav rahu, õhtune kuma ning metsade uinutav kohin suigutavad Maaema kosutavale unele, et aidata tal koguda jõudu uueks aastaringiks. Sama mütoloogilist arhetüüpi on Põllu kasutanud ka metsotintos (näiteks “Maaema ja päikesekiir, 1988).