Eesti kunsti oksjonid

Metsotinto paberil. 1972.
All vasakul: Eesti maastik. Metsotinto 20/50
All paremal: K. Põllu, 1972

Otsides Kaljo Põllu loomingu eepilisele ja etnograafilisele suunale “eelkäijaid eesti kunstitraditsioonis, võiks leida teatavat järjepidevust XIX ja XX sajandi vahetuse romantilis-sümbolistlikes, kohati visionaarsetes loodusvaadetes (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Balder Tomasberg). Siin on põhjust rääkida teatud „põhjamaisuse” atribuutidest: puutumata põlisloodus, põhjavalgus ja valged ööd, üksik puu elujõulisuse allegooriana, rahvusliku eneseteadvuse või teispoolsuse sümbolismiga seotud veteavarused jne” on kirjutanud Ingrid Sahk oma magistritöös “Loodus pildis: maastikumotiivid Eesti kunstis 1890–1919” (Tartu Ülikool, 2005).

Põllu “Eesti maastike” sarja teostel kohtume sageli öise valgusega, samuti seda endal kandvate ümarate vormidega, mida võib interpreteerida korraga nii kuu, päikese, planeetide kui pilvesagaratena. Käesoleval teosel võib vaataja korraga leida end nii päeva- kui öövalguse käes, kujutada end selle müstiliselt mõjuva suure maailma keskele, kus rahu ja teadmine saabub pelgalt looduse vaatlemisest. Põllu paneb meid enda sisse vaatama, otsima ja leidma sealt üles see kõige olulisem. 

Tekst: Katre Palm