Kunstioksjonid

Jüri Arraku 1970-ndate õnnestunuimateks ja olulisemateks graafilisteks lehtedeks peetakse teoseid “Mängur”,  “Baar”, “Illusionist” ning “Mängud puu ümber”, milledest viimasele omistatakse kõige tähtsamat rolli. Teos on osalenud arvukatel näitustel ning tekitanud diskussioone selle sümboolse tähenduse üle. Nii kirjutas teosest 1980. aasta ajakirjas “Looming” essee kunstiteadlane Boris Bernstein (Looming 1980, nr 2, lk 254-260).

Kunstnik ise tunneb sügavat sümpaatiat puu kui looduse ühe sümboli vastu ning valutab südant iga kaduva puu pärast urbaniseeruvas keskkonnas. Nii on ta ka käesoleva teose pealkirjaga soovinud rõhutada looduse keskset tähtsust ning käsitlenud inimesi kui vaid mängijaid selle kõige ümber.

Teose vormistusel on Arrak kasutanud enda poolt välja töötatud tehnikat, kus  valge esile toomiseks puu südames ja võras on ta plaadile teinud augud. Taoline puhas valge võimendab veelgi looduse siirast ja sügavat ürgolemusest.

Huvipakkuv on ka puu ümber toimuv vilgas tegevus, kus nii pimesikku mängivate kui maapõuest varandusi otsivate tegelaste otsingutest võib vaataja omakorda eri tähendusi leida. Oskuslikult on kunstnik sellele mitmeid eri interpretatsioone võimaldanud, näiteks võib diskuteerida kääbuse tähenduse üle teose esiplaanil.