Kunstioksjonid

Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle võimas ja eriline käekiri on kujunenud tema mitmekülgse elukogemuse taustal. Enne 1969. aastat, mil Arrak alustas Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmena tegevkunstniku tegevust, jõudis ta omandada nii mäeelektromehaaniku kutse kui töötada Leningradis erinevatel ametikohtadel. 1966 lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö erialal kuniks Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna päädis lõpuks tippvormis hoopis graafikas ning maalis.

Sürrealism  puudutas nii või teisiti enamikku rühmituse ANK’64 kunstnikest, kel see põimus 1960-ndatel  abstraktsiooni  ja popkunstiga, hilisemas loomingus rohkem  sümbolistlik- allegoorilise väljenduslaadiga. Loomad esinesid Arraku teostes juba varem, ent pärast 1984 Draakoni galeriis korraldatud isikunäituse suurt menu sagenesid loomi ning inimesi koos loomadega kujutavad teosed tema loomingus. Nagu klassikalises kunstis sageli, väljendavad loomad-linnud ka Arrakul inimlikke jooni. Nii  kujutab “Libarändurgi” endast fantastilis-iroonilist allegooriat edasipürgija kohta, kes tahtmatult vahib seljataha, minevikku, mis teda kettipidi tagasi kisub, kuid elujõuline tegelaskuju sammub siiski kindlal sammul edasi. Omapärase kunstnik-filosoofi silmapaistev töö murrangulisest ajast ühiskonnas, mil on ikka palju olnud selliseid libarändureid.

Aasta peale käesoleva maali valmimist määrati Jüri Arrakule Kristjan Raua nimeline aastapreemia ning 1997 Konrad Mäe medal. Alates 2007. aastast on Arrak Eesti Kunstnike Liidu auliige.