Kunstioksjonid

Sel sügisel oma 85. juubelit tähistava Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.

Jüri Hain on oma raamatus “Jüri Arrak estampgraafikuna” kirjutanud, et 1973. aastal pöördus Jüri Arrak tagasi metallplaadi sulatamise juurde. Nüüd liitis kunstnik sellele võttele ka ofordi ja akvatinta ning teostas kolm tööd: “Mineviku varjud”, “Vabadusvõitluse ohver” ja “Baar” (kõik sügavtrükis, 1973). Jüri Arrak ei ole estampgraafikas eksperimentaator eksperimendi pärast, ta kasutab just neid käepäraseid tehnilisi võtteid, mida oma kunstilise idee esiletoomiseks asjakohaseiks peab. Metallkunsti erialal omandatud töövõtte estampgraafikasse ülekandmine oli aga niivõrd õnnestunud leid, et äratas väljaspool Eestit suuremat tähelepanu kui kodus. Põhjus eeskätte see, et samaaegses rahvusvahelises graafikakogemuses analoog puudus, kunstniku kasutatud võtet peeti originaalseks. (2006, lk 38).