Eesti kunsti oksjonid

Õli vineeril. 1941.
All paremal: J. Võerahansu 1941

Johannes Võerahansu (1902-1980) eelistas koredalt lihtsaid motiive, mida ta väärindas peenekoelise maalilise teostusega. Näeme seda nii kidurat rannamaastikku kujutaval teosel „Rannamotiiv“ (1935) kui tihket segametsa kujutaval teosel „Maastik“ (1937, mõlemad Tartu Kunstimuuseum). Samaväärset kirge maaliliste võimaluste vastu jagub kunstnikul teosele “Saaremaa mets hommikuses udus”, mille soetas Võerahansu käest juba 1940ndatel tuntud Tartu arst ja kunstikoguja. Ostjat ja müüjat ühendas lisaks kunstile sügav armastus muusika vastu. 

Ka käesoleval teosel vallandub rütmiline muusikapala – seda nii välkuvates pintslilöökides kui lähemal ja kaugemal seisvate puude vaheldumisi kujutamises. Võerahansu naudib vaatel valitsevat täielikku rahu, värvide õhkõrna sulandumist teineteisesse, vaikselt puid paitavat uduloori, mis selle Saaremaa vaate justkui muinasjutumaagiaga katab. Just puudevõra pehmuses on kunstnik leidnud oma äratuntava maalikeele – nüanss, mis ühendab tema käekirja Võerahansu lemmikõpilase Peeter Mudistiga. Ning kas märkate, kui impressionistlikult maalib ta teosele okste vahel mängleva valguse – on hommik ning saare loodus on imevaikselt ärkamas.

Mai Levin, Katre Palm