Eesti kunsti oksjonid

Õli kartongil. 1920ndate lõpp – 1932.
Pöördel kunstniku autograaf: Joh. Võerahansu „Ootaja“

Johannes Võerahansu (1900-1980) astus Pallasesse sügisel 1932, otse Ado Vabbe maaliateljeesse, kust ta juba järgmisel aastal viidi üle meisterateljeesse. Ent juba eelnevalt oli temast kujunenud tugev maalija, eelkõige tänu õppimisele Ants Laikmaa ateljeekoolis. Tartu Kunstimuuseumi poolt 1958. aastal  korraldatud Johannes Võerahansu isikunäituse kataloogist leiame käesolevale teosele sarnase signeeritud sangviinijoonistuse (nr. 19, repro lk. 15), millele autor on kirjutanud „Rahvalaulik“. See on toona koos mõningate teiste samas tehnikas joonistustega paigutatud õpiaega Pallases, täpsemalt aastasse 1932, ent tundub siiski, et need joonistused jäävad  koolieelsesse perioodi, mida võiks dateerida laiemalt, 1920. aastate lõpp kuni 1932. Nii dateerime ka käesoleva maali „Ootaja“, mis on Võerahansu üks olulisemaid Pallase-eelseid õlimaale, väga ilus oma tumesinise tähistaevaga figuuri kohal. 

Ootajate teema läbib kunstniku loomingut alates 1920. aastate algusest 1970ndateni välja. Kui peale sõda sai mille või kellegi ootus hoopis teise tähenduse, siis käesoleva maali valmimise ajal mõeldi pigem muule – siin näiteks oodatakse merelt tagasi tulevaid kalureid, kelle kunstnik sumedasse öösinisesse peidab. Ühel Võerahansu kavandil ootavad istujad autori sõnutsi vihma ning seda ka põhjusega – eriti Lääne-Saaremaal olid põuad sagedased ning see on ka üks Võerahansut väga paelunud teemasid. Üldiselt tundub aga, et kunstnik mõistis selle all inimeste igavest ootust ja lootust millelegi paremale.

Tekst: Mai Levin