Eesti kunsti oksjonid

Eesti Kunstimuuseumile kuuluv õlimaal „Lorelei needmine munkade poolt“ on Johann Köleri üks suuremaid ja olulisemaid teoseid, mille kavandas ning teostas 1887. aastal Pariisis. Muuseumile kuulub ka eskiis teosele ning mõned etüüdid õlimaalis ja joonistuses. Käesolev haruldane teos kujutab vertiklaakompositsioonis õlimaali horisontaalformaadis versiooni.

Sümbolismist mõjutatud ning tärkava juugendstiili märke kandev teos räägib loo Reini jõe ääres meremehi lauluga lummavat kuldsete kiharatega tütarlast, kellele astuvad vastu 4 usumeest. Teosele on jäädvustatud hetk sireeni laskumisest kaljult alla uduaurusesse veevoogu, kus teda avalisüli on ähvardavate meeste eest tagasi ootamas vesineitsi. Köler on täpselt kavandanud ja edasi andnud psühholoogilise mängu, hetke enne otsustamist, kas minna või jääda. See pingestatus kannab kogu kompositsiooni, nii läbi Lorelei näoilme kui kehaasetuse.
Õhtupäikese sumedus ning vee kohal hõljuv uduloor kannavad loo jutustamises olulist rolli ning võimendavad teose mütoloogilist tausta. Kord selgema, kord hajusemate kontuurjoontega edasi antud figuurid sulanduvad loomulikult ümbritsevasse keskkonda ning omamoodi on sireeni lummusesse sattunud kunstnik isegi, kes põhifookuse just talle on asetanud.

Mütoloogiline Lorelei on inspireerinud nii heliloojaid kui kirjanikke, neist ühed kuulsamad luuleread kuuluvad Heinrich Hessele, kes oma teises salmis kirjutab:

„Die Luft ist kühl, und es dunkelt,
Und ruhig fliesst der Rhein;
Der Gipfel des Berges funkelt
Im Abendsonnenschein.“

Eesti k.

„Õhk on jahe ja hämardub,

Ja rahus voolab Rein;

Mäetipp sädeleb

Õhtupäikese käes.

Tõlge Katre Palm

Teos kuulus Köleri 1980. aastal välja antud monograafia autorile Boris Enstile ja on fikseeritud Mai Levini monograafia “Johann Köler (1826-1899)” (Eesti Kunstimuuseum, 2019) kataloogiosas  (nr. 287, lk. 450) ning mainitud tektis (lk. 280).