Ilmar Torn “Õhtu”
KEVADOKSJON 2024
Puulõige, 1975.
All vasakul: Õhtu (puulõige) 1/25
All paremal: I TORN 75.
| Mõõdud | Plm 46 x 40 cm |
|---|---|
| Alghind | 1200 EUR |
| Pakkumisi | 8 |
|---|---|
| Haamrihind | 1900 EUR |
Eesti graafika uuendaja 1960. aastatel ja meisterlikult puulõiget valdav Ilmar Torn (1921-1999) valutas südant ka keskkonna pärast, seda eriti alates 1970. aastatest, mil loodushoiu temaatika ka mujal maailmas enam tähelepanu keskpunkti jõudis. Nii kandsid tema toona valminud linnavaated keskkonna hoidmise olulist sõnumit. Kunstiteadlane Lehti Viiroja kirjutas, et need “pole, nagu meie kunstis aastaid tagasi tavaks oli, ülistuslaul kerkivale linnale. See puudutab taas inimese ja keskkonna suhteid. Kunstnik näeb siin linna küll kaasaja inimese loometööna, eksisteerimise paratamatu keskkonnana, paiguti meeldivanagi, ent samas ka kitsa ja ahistavana. Uute nüanssidega võib märkida ajastule omast püüdlust vormide lihtsuse ja kallakut konstruktiivsema käsitluse poole” (“Ilmar Torn”, Tallinn, 1979, lk 11).
Tema tuntud teostega “Tipptund” ja “Linn” samasse sarja kuuluval “Õhtul” näeme modernsete tänavalampide valgel käsikäes kaugusesse kõndivat paari. Ilmselt liiguvad nad kodu poole, suurlinlikust sümboliseerimas horisondil paistvad mitmekorruselised valgustatud akendega kõrgelamud. Sündmusele eelnenud vihmasajule viitab läikiv ja ümbrust peegeldav asfalt, mis võimsa sümboolikana viitab looduse pisaratele urbanistlikus keskkonnas.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand