Kunstioksjonid

Teos kujutab Halliste sõpra, kirjandustegelast Ago (August) Jõgerit (1899-1972), kellest kujur tegi 1930. aastal raudbetoonportree (asukoht teadmata), 1932. aastal  jalakapuust portree (tõstetud peaga, Eesti Kunstimuuseum) ning 1959. aastal graniitskulptuuri (langetatud peaga, nagu kips- ja raudbetoonvariandis; kujuri tütre kogu).

Heini Paas kirjutas tema portreedest oma Herman Halliste monograafias (1985, lk. 38 ja 96/97, repr. nr.22 ja 64). Kips polnud teda esialgu rahuldanud, siiski teinud ta raudbetoonist portree selle järgi, viimase järgi omakorda graniidist portree. “Näojooned ja kompositsioon on üldjoontes samad”, kirjutab Paas. Kuid ühtlasi leiame neis palju erinevat. 1959. aastal valminud “Ago” kujutab elukogenud ja rikka vaimueluga inimest, kelle nukras tõsiduses ja mõtteisse süvenenud ilmes peegelduvad läbielatud raskused. Kitsa, kõhna näo ja kõrge laubaga portrees on erilist hingestatust. Omajagu mõjutab portree üldmuljet õnnestunult valitud materjal, sooja tooniga, helehall peeneteraline graniit. Sisutihe, kindla ja skulpturaalse vormiga “Ago” kuulub kahtlemata Halliste tippteoste hulka.” Vaadates kipspead, tundub, et sellel on omad voorused: see on nooruslikum, ekspressiivsem ja selles on midagi Mihhail Vrubeli “Deemonist”.