Eesti kunsti oksjonid

Õli lõuendil. 1980.
Pöördel: – Helgi päikese all – Hersones – Heitti Polli 161×161 Õ. L. 1980 a.

Eesti hüperrealismi üks juhtivaid maalijaid, Heitti Polli, sai juba geenide kaudu eeldused loominguga tegelemiseks – kasvas ta ju üles sõna otseses mõttes “pintsel käes” tuntud kunstnike Kaljo ja Ellen Polli peres ning hakkas varakult joonistama ja maalima. 1970-80ndad oli tema hüperrealistliku loomingu kõrgaeg ning käesolevale teosele eelnenud aastal pälvis Polli Kunstnike Liidu Noortekoondisest üleliidulise stipendiumi. See tugi võimaldas kunstnikul reisida ning inspireeris ka käesoleva, lõunamaiselt sooja päikese all sündinud teose.

2016. aastal Kumus toimunud näitusel “Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis” olid eksponeeritud mitmed Polli maalid ning kuraator Anu Allas kirjutas saatetekstis: “Fotolik kujutusviis oli ühest küljest stiilivõte, mis võimaldas üle mängida kunstile esitatud realisminõude, teisalt kujunes fotost dialoogipartner ja kaasaegse maailmataju vahendaja, mis põimus tollase kunsti kõige erinevamate – kontseptuaalsete, metafüüsiliste, kriitiliste, sümbolistlike, postmodernistlike – suundadega.”

Meie ees olev maal, kus esiplaanil poseerib kunstniku abikaasa Helgi, on stiili iseloomulikumaid ja parimaid näiteid. Kujutades noort naist kunagi Kreeka alla kuulunud Hersonissose tuntud vaatamisväärsuse ees mõtlikuna istumas, saavutab Polli sammastega antiikehitisi meenutava varemetemaastiku meisterliku äramaalimisega metafüüsilise maastiku efekti a la de Chirico, olles võrreldav Ludmilla Siimu kuulsa “Jaak Kangilaski portreega” (1973). VI sajandist pärineva Bütsantsi basiilika piilarid muunduvad ruumitunnetuse nihestajana Polli maalil metafüüsiliselt ebamaiseks, mida võimendab neid ümbritsev lillakas kuma. Ka Helgi valge kleit harmoneerub valgete sammastega, meenutades kreeka toogat ehk mängides meie alateadvuses antiigiga.

Heitti Polli hüperrealistlikud teosed kuuluvad eesti kunstiklassika kullafondi.

Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand