Kunstioksjonid

Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.

Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus. 

Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab. Käesoleval, 1975. aastal valminud teosel on kunstnikku inspireerinud romantiline isetekkeline väikesadam, kus puuduvad klassikalised sadamahooned ning mida kohalikud kasutavad pigem paadiga pühapäevaste romantiliste väljasõitude tegemiseks, vee ääres promeneerimiseks ja lihtsalt kauni vaate nautimiseks. See on Pehap oma parimas mahlas – elujaatav, hedonistlik ja päikseline.