Kunstioksjonid

Pallase 1939. aastal lõpetanud Elmar Kitse (1913-1972) peeti oma lennu kõige andekamaks lõpetajaks. Tema varase loomingu märkimisväärseimateks mõjutajateks võib pidada Aleksander Vardit ning samuti 1939. aastal Tallinnas toimunud prantsuse kunsti näitust, millel esitletud Picasso, Matisse´i, Bonnardi ja teiste tippmeistrite teosed temasse sügava jälje jätsid. Nii põimusid tema loomingus teatav picassolik abstraktsionism ja pallaslik maalitraditsioon. Suure muusikasõbrana võis tema kunstis märgata isegi teatud džässilikkust, mis oli improviseeriv, elujaatav ja vaba – seda eriti 1950. aastate teisest poolest alates.

1966- 67. aastail üllatas Kits Tartus ja Tallinnas avatud näitustel täiesti uue kvaliteediga avanenud loominguga. Võimude jaoks liigse uuendusmeelsuse tõttu sai küll Tallinnas avatud näitus avatud olla vaid 8 päeva, kuid see oli piisav, et kunstikriitikud ja publik seda olulist sündmust märkaksid ning kiitust jagus ohtralt. Nii nimetati tema väikeseid temperamaale lausa sädelevateks kalliskivideks, milles on tunda tohutult andeka koloristi kätt („Elmar Kitse fenomen“, Tartu, 1994. Lk 24).

Tartu kunstnik Lembit Saarts kohtus oma tulevase maaliõpetajaga 1943. aastal Pallases ning kuigi nõukogude võimu tulekul viidi Saarts vangilaagrisse, jäid omavahelised kontaktid alles. Hiljem taas Tartus kohtudes valmis Kitsel sõbrast poolabstraktne portree, millel näeme ehtkitselikku koloriiti ning originaalset loojanatuuri. Kahe loomeisiksuse natuuri ühendav teos omab seega ka tugevat kultuuriajaloolist väärtust.