Eerik Haamer “Ruhnu. Õitsev kastan”
Kevadoksjon 2025
Õli lõuend. 1944.
All vasakul: Haamer
| Mõõdud | 73 x 97 cm |
|---|---|
| Alghind | 16 000 € |
Pallasest võrsunud ja juba varakult eesti maalikunsti suurmeistri nime pälvinud Eerik Haamer (1908-1994) veetis oma viimase Eestimaa suve kahel väikesaarel, Vilsandil ja Ruhnus. Neist viimasel kogetust on kirjutanud kunstiteadlane Reeli Kõiv: “Sellest väikesest valge liivarannaga saarest kujunes Haameri tõotatud maa, koht, kus ta end loominguliselt leidis ja avanes” (“Eerik Haamer”, 2008, lk 125). Just seal sündisid nii tema üheks tugevaimaks maaliks peetud “Väljatõugatu” kui pastoraalsed maastikumaalid “Ruhnu. Hämar maastik” (1944, EKM) ning käesolev “Ruhnu. Õitsev kastan”.
“Mind vaimustasid eriti Ruhnu õhtud, kui suveköökides keedeti hülgeliha, kui loodus, elumajad, kuivanud latvadega männid ja inimesed nagu sulasid õhtuhämaruses ja unkaaukudest tõusvas suitsuvines. See oli võrratult maaliline.” rääkis Haamer oma saarel kogetud elamustest (samas, lk 108)
Inimene ja tema eksistentsiaalne saatus tema mikrokosmoses – talus, külas eelkõige – on Haamerit paelunud algusest peale. Jõudes Ruhnu, otsis ta üles Bessa talu – ainsa koha saarel, kus kasvas kastan – puu, mis oli talle juba lapsepõlvest armsaks saanud Kuressaare kodutalu õuel. Nii leidis Haamer ühenduslüli oma kodusaare ning selle väiksema sõsara Ruhnu vahel. “Õitsev kastan saab siitpeale üheks Haameri sümbolkujundiks, mis tähistab õnneaega, meenutusi kodumaast ja lapsepõlvest” (samas, lk 120).
Võimsate puude varjust paistva talumaja ukse ees näeme kanadele teri jaotavat perenaist. Nii nagu Haamer maalib talu peaaegu ühtesulavana kompositsiooni tagapõhjaga, esitleb ta naisefiguuri tinglikult, detailivabalt, rõhutades looduse kui jõuallika teenistussuurust ja võimsust. Kuid ometi tabab Haamer selles kujus midagi üldinimlikku – igatsuslikku. Me ees avaneks justkui 17. sajandi mütoloogiline maastikumaal, kus inimesed on vaid ajaloolise stafaaži positsioonis, sest suurejooneline loodus kõrgub üle kõige nagu igavene elu. See on Haameri loomingu üks võimsamaid maastikumaale.
Teose ostis kunstnikult Eestist 1944. aastal Rootsi põgenenud perekond, kelle kogusse see on pikki aastakümneid kuulunud.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand