Eduard Wiiralt
Eduard Wiiralt Viljandi maastik
Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”
Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”
Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”
Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”
Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”

Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”

Sügisoksjon 2024
Kuivnõel paberil. 1943.
All vasakul plaadil: E. WIIRALT Viljandi 1943
All vasakul: Viljandi maastik – kuivnõel 1943
All paremal: Eduard Wiiralt
MõõdudPlm 39,2 x 64 cm
Alghind9 000

Eduard Wiiralti (1898-1954) ikoonilisemaid Eestimaa kujutisi, “Viljandi maastik” sündis 1943. aasta suvel, mil kunstnik viibis Viljandimaal. Seda võimsat puud, mida hiljem hakatigi tundma kui “Wiiralti tamme” ning mis 1959. aastal looduskaitse alla võeti, oli Wiiralt märganud juba ammu, kuid 7. augustil 1943 alustas ta lõpuks selle graveerimist.

See avar monumentaalne panoraam jutustab vaatajale kunstniku kiindumusest kodumaa ja selle kõikvõimsa looduse vastu, ühtlasi kujutab see Wiiralti omamoodi hüvastijättu Eestiga, sest sõjategevus järjest lähenes ning Tallinna pommitamise kõminat oli kuulda Viljandimaalegi.

Wiiralt pühendas tähelepanu igale detailile antud töös, nii tegi ta eraldi kavandid nii vahustele pilvedele, neiule puu all kui maastikule tagaplaanil. Viimasega oli loodusel oma vimka mängida ja nii peksis äge torm 13. augustil kogu vilja maha, kuid õnnistas seevastu järgmisi päevi ideaalsete päiksepaisteliste ilmadega. Nii sai Wiiralt peale maastikku jätkata tüdruku viimistlemisega, milleks talle poseeris Tamme talu kostiline Maiu Kulisson. Talus külas olnud teisest tütarlapsest Virvest, kelle sügavad ja siirad silmad teda inspireerisid, tegi Wiiralt hiljem järgmise väga menuka ja tähendusrikka teose.

Ühtaegu idülliline ja samas dramaatiliselt rahutu “Viljandi maastik” on kui sümbol tollal Eestis valitsenud meeleoludele ning on Tamme-Koori tamme igaveseks Eesti kultuuri ajalukku kirjutanud.

Tekst: Mai Levin, Katre Palm