Kunstioksjonid

Kaslaste graatsilisus ja väärikas olek inspireerisid Eduard Wiiraltit (1898-1954) neid kujutama juba varases loomingus. 1930. teisel poolel tundis kunstnik vajadust rahu, harmoonia ja loodusläheduse järele ning nii valmisid sel perioodil mitmed tuntuks saanud laste ja loomade portreed, sh tema enda kassist Turvasest.

Wiiralti lemmikpaigaks loomade kujutamisel kujunes Pariisis asuv Jardin des Plantes, kust ta leidis modellideks nii tiigreid, puumasid kui lõvisid. Sagedaste külaskäikude tõttu tundsid nii mõnedki loomad kunstniku juba ära ning nii olevat tiiger Wiiralti saabudes võtnud just sellise poosi nagu tema teoselt seda tunneme.

1947. aastal, mil Wiiralt sai loomagravüüride tellimuse Genfi kirjastuselt “La Guilde internationale de la gravure”, naases kunstnik oma ikoonilise 1937. aastal pehmelaki tehnikas valminud „Lamava tiigri juurde“ ning võttis selle nüüd ette kuivnõela tehnikas. 1950. aastal lisas Wiiralt teosele juurde tiigri väiksema venna, kassi ning trükkis käesolevast seisundist 70 tõmmist. Kui majesteetliku tiigri võimas ja kõikehaarav pilk sisendab pidulikku rahu ja turvatunnet, siis kass puu otsas on justkui meeldetuletus, et vahel tasub kasvõi elevuse tekitamise mõttes rajalt korraks kõrvale astuda.