Kunstioksjonid

Edgar Valteri (1929-2006) ehedad tegelaskujud erinevais lasteraamatuis võlusid meid just seetõttu, et nad ei püüelnud absoluutse täiuslikkuse poole nagu samal ajal üle ookeani maad vallutanud kangelased, vaid olid siirad ja perfektsed omaenese ilus ja valus, vooruste ja vigadega, just nagu üks hea ja tõeline sõber olema peab.

Valteri maalilooming on seevastu küpsem ja läheneb maailmale teise nurga alt. Enam ei otsi ta sõpra, vaid teadlikult liigub omaette unenäomaailmas, kus fantaasiail on vaba voli ning seos päriseluga õhkõrn. Siin lubab ta alateadvusel pinnale tuua kogu oma loomingulisuse sügavaimad nurgad, lubada vaatajat oma salamaailma.

Valteri loomingule omased vormide moonutamine, pastelsed värvivarjundid ning hajutatus on selgelt esindatud ka käesolevas teoses, kus ebamaine tütarlaps oma ratsuga otse vahuseguselt pilvepiirilt maakerale on ratsutanud. Kadunud on seos maa ja taeva vahel, kadunud on aeg ja ruum, jäänud vaid unenäod.