Eesti kunsti oksjonid

Eesti graafikakunsti sürrealismi klassiku Concordia Klari (1938-2004) tõeliselt mitmetahulisest ofordist „Pantheon“ leiame sadu erinevaid tegelasi ja sümboleid, skulptuure ja kunstiteoseid, inimesi ja loomi. Esmalt tõmbab vaataja tähelepanu teose keskmes seisev väravat avav kulturist ja ruumi ees parajasti esinevad baleriinid. Siit jookseb silm kiirelt edasi elupuud valvavate tiigriteni ning wiiraltlike nägudeni, mille leiame alumiste korruste vahedest. Wiiralti kuulsaima teosega “Põrgu” saab võrdlusi tuua veelgi, tänu kohati grotesksetele ilmetele ning kogu teose Dantelikule ülesehitusele.

Kuigi paralleeljooned on selged, on „Põrgu“ ja „Pantheoni“ perspektiiv siiski erinev. Kui Wiiralt oma Pariisi perioodi töödes kujutas isiklikult läbitud kogemusi, siis Klari nägemuses on tegu pigem vuajeristliku vaatega, mis on igati sobilik, nähes et Pantheon oli keiser Hadrianuse meelispaigaks, kus tribunale pidada.

Klari teoses hukkamõistu siiski pole ning meeldiv kaugus käsitletavatest subjektidest laseb teose erinevaid tasandeid rahulikult distantsilt jälgida ilma et sellesse intensiivsesse maailma ise sukelduma peaks.

Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.

Tekst: Kaspar Allik