Kunstioksjonid

Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel (1925-1991) on oluline roll eestlaseks olemise eri tahkude dokumenteerimisel. Enamasti leiame tema teostelt töötegemise stseene metsast, põllult ja mere äärest, kuid käesoleval teosel kajastab ta eestlaseks olemise lõbusamat poolt – rahvapidu. 

Juba vanadel eestlastel oli kombeks kindlatel pühadel aeg maha võtta ning külapeol tantsu vihtuda ja ühiselt laule laulda. Emotsioon ja rõõm koosveedetud ajast on võimsalt jäädvustatud Ninemäe suuremõõtmelisele teosele: hoogsalt tantsu vihtuvad paarid, õllekapaga hõiskavad mehed ning loomulikult pillimees ilma kelleta ükski pidu ei möödu. Maalikunstnik Mauri Gross kirjutab: “Soojades erksates toonides  pidu valgusele väljendab vabadust ja rõõmu, kus kõik osalised on tegevuses ja kus ruum on täitunud salapärase valgusega. Ilmselgelt toimub tegevus suletud ruumis, kus tahtmatult tekib küsimus valguse päritolu kohta: on see seesmine valgus ja rõõm või päikeseloojang ja tänu lõikuspeole?”

Tekst: Mauri Gross, Katre Palm