Kunstioksjonid

Boris Ninemäe (1925-1991) oli juba noorelt sunnitud kodumaalt lahkuma. Tema kunstihuvi aga sellest ei raugenud ja nii jätkas ta õpinguid eri maailma paikades, korraldades  isikunäitusi nii Rootsis kui Norras.

Kunstniku käe all on lõuendile talletatud erinevaid argipäevaseid sündmusi: kalapüüki, metsaraiet, pesupesemist ning käesolevas teoses eestlaste söögilaua üht alust, kartulite korjamist. Ninemäele omase pastoosse pintslikirjaga loob ta pildi hilissuvisest saagikoristusajast, kus käed löövad külge nii noored kui vanad. Rammusad kartulivaod on kunstnik lõuendile sõna otseses mõttes värvikihtidena peale ladunud ning 3-D efektina kerkivad üles võimsalt koredad mullakamarad.

Lookleva maastiku lõpus paistev metsaserv rõhutab aga Ninemäe igatsust koduse Eesti järgi – midagi, mis moodustas kunstniku loomingu ühe alustala.