Kunstioksjonid

1918. aastal Eestisse tulnud Anatoli Kaigorodov (Kaigorodoff, 1978-1945) võttis kiiresti omaks siinse kultuuri ja inimesed ning avas Tallinna kesklinnas oma kunstistuudio. Koos särava isiksusega tuli kaasa ka lopsakas vabaõhumaal, kus sageli märkame juugendlikke elemente.

Kaigorodovi suurimaks trumbiks oli meisterlik valguse ja varjudega mängimine, seda nii särava päeva- kui summutatud valgusega öömaastikes (vt ka “Maastik aprilliööl”, 1934, EKM). Sügava, looritatud öövalguse tabamine on maalikunstis tehniliseks kõrgpilotaažiks. Kergus, millega Kaigorodov kuuvalguses suikuvat rannavaadet on kujutanud, räägib kunstniku vaieldamatust virtuoossusest. Maalikunstnik Andro Kööp kommenteerib: “Teose lummus seisneb kuuvalguse sillerdavas peegelduses öiselt hingaval veel. Ilma hämaraseguste sumedate, õigete toonideta ei saaks kuuvalgus pinnal kuidagi särada, mistõttu seisneb Kaigorodovi meisterlikkus eelkõige õigesti valitud taustas. Maalitehnika väliselt on aga kõige hinnalisem tõsiasi, et kunstnik on suutnud kujutada meie enda Eestimaa randa just sellise tundega, mis viib vaataja tagasi romantiliste või mõtlikegi hetkede juurde, mil meri ja kuuvalgus oli saatjaks meie elu olulistele ja meeldejäävatele hetkedele.”

Tekst: Andro Kööp, Katre Palm