Kunstioksjonid

1911. aastal Münchenisse elama ja õppima asunud Ado Vabbe (1892-1961) vaimustus Saksamaa edumeelseimast kunstilinnast, kus korraldati pidevalt näituseid ning sündis uusi loomingulisi rühmitusi. Just siin õppis Vabbe selgeks, mida tähendab natuuritunnetus ning kuidas see ilma detailidesse uppumata paberile kanda. 

Samal aastal, Anton Ažbe kunstikoolis õppimise ajal saadab Vabbe kirja kunstnik Aleksander Tassale: “Mina teen nõnda tööd peaga ja töötan kätega kunsti kallal (!!), et tõeste pea valutab kui mitte käed ei valuta, siis hing ja peidetud hing – ilmateadmata.” (H. Üprus, “Päikesemängud. Kunstnik Ado Vabbe elust ja loomingust”, 1976, lk 108). Just tänu pingutusele aga valmisid sel ajal teosed, mis toonases kunstielus mõjusid enneolematult uudsetena ja mis järgmisel aastal Tartus toimunud Noor-Eesti näitusel omaette epohhi lõid. 

Ülalkirjeldatud Müncheni perioodi kuulub ka käesolev, värvilise pliiatsiga ilmestatud tušijoonistus “Figuurid linna kohal”, mis esindab suurepäraselt edumeelse Anton Ažbe kooli õpetusi figuuri kujutamisest, vormi edasiandmisest tasapinnal ning puhaste värvide kasutamisest sõnumi edasiandmisel. Perfektse ülesehitusega teoses on olemas nii esiplaani jutustus, seda toetav tagaplaanil paistev linn kui tausta elavdav taevalaotus.

Teos on reprodutseeritud 2020. aastal Kumus toimunud Ado Vabbe teoste näitusega “Wunderbar” kaasnenud põhjalikus raamatus (repro nr 543, lk 351). 

Tekst: Katre Palm