Eesti kunsti oksjonid

Õli masoniidil. 1938.
All vasakul: ad-eric 38 x

1930ndaid peetakse Adamson-Ericu (kodanikunimega Erich Carl Hugo Adamson, 1902-1968) loomingu kuldajaks. See oli aeg, mil tal oli koos perega võimalus reisida pikemalt Euroopas ning kogutud loomeenergia kandus edasi ka tema Eestis valminud teostesse. 6.-18. maini 1939 toimus Adamson-Ericu näitus Stockholmis, Kunstnike majas, kus oli eksponeeritud 56 maali aastatest 1934-39, samuti tarbekunsti, kavandeid jm. Näitus võeti kohaliku kunstipubliku poolt väga soojalt vastu, millele aitas omajagu kaasa Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppejõu Sten Karlingu eessõnaga rootsikeelne kataloog. 

Impressionistlik laad avaldus Adamson-Ericu 1930. aastate teise poole loomingus oma täisküpsuses ning imponeeris põhjamaise karguse ja „blondi“ heledusega nii Karlingule kui ka rootsi publikule. Adamson-Ericu impressionism kätkeb pisut ka mänglevat, artistlikku naivismi, mida võib täheldada paljude teistegi tolleaegsete maalijate loomingus ning mitte ainult Eestis (nt Marc Chagall, Maurice Utrillo, Eestis Karin Luts, Arkadio Laigo jt.).

Käesolev motiiv (Stockholmi näituse kataloogis nr 50: Utsikt mot Narva) kuulub nende hulka. See on Joaorust nähtud vaade Troitski (Kolmainsuse) kirikule Jaanilinnas, mille parun Alexander Stieglitz laskis aastail 1873-75 ehitada enda ja oma abikaasa matusepaigaks. Adamson-Eric viibis seal 1938. suvel, tagasipöördununa loomereisilt Soome: „Äsja saabus Narva pikemalt Soome-reisilt E. Adamson, kes valmistas maastikumaale Narva ümbrusest” (Põhja Kodu 1938, 15.08. ja 19.08).  Lisaks õlimaalidele valmisid Narvas ka mõned monotüüpiad – kunstnik oli oma parimas sõiduvees.

Tekst: Mai Levin, Katre Palm