82. Eduard Wiiralt "Madonna"

Akvarell, guašš paberil. 1931.
All vasakul: Wiiralt 1931

Kunstiteadlane Ants Juske on kirjutanud, et naiste kujutamisel oli Eduard Wiiraltil (1898-1954) kaks arhetüüpi: madonna ja hoor. Sõna “madonna” definitsioon varieerub ja kuigi see võib kirjeldada ka lihtsalt neitsilikku tüdrukut, võime daami loori järgi siiski eeldada, et Wiiralt kujutas siin Neitsi Maarjat (“Ikkagi tundmatu Wiiralt”, Delfi).

Võib öelda, et Eestis on vähe selliseid kunstnikke, kes Piibli teemadega nii palju oleks tegelenud ning kunstniku varasemas loomingus on neil küllaltki silmapaistev koht. Muuseas, need olid ka suurem osa tema 1924. aasta Pallase diplomitööst.

1931. aastal maalis Wiiralt oma sõbratari Nelly Stulzi vennale, kirurg Edgar Stulzile Püha Vincent de Pauli portree. See andiski talle tõuke terve pühakute sarja joonistamiseks aastail 1931-33 („Die Heiligen“ – nii nimetas Wiiralt ise seda sarja).

Värviliste joonistuste kõrval sündis pühade naiste töid ka akvarellis, mille üks haruldane eksemplar on meie ees. Madonnal on sarnaselt teiste sarja töödega langetatud pilt, sümboliseerimaks vagadust. Töö tehnika aga on sarnane Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kuuluvale “Daami portreele” (1927-28).

Tekst: Mai Levin, Kaspar Allik