Õli lõuendil. 1945-1948.
All vasakul: A. Vardi
| Measurements | 60 x 73 cm |
|---|
“Vaikselt, armunult avanevad
igal kevadel vana puu võras
õiepungade õrnad huuled.
See on lihtne ja imeline.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Vee ja valguse viis”
Tartust pärit Aleksander Vardi (kuni 1940. aastani Bergmann, 1901-1983) oli eesti silmapaistvamaid ja stiilipuhtamaid impressioniste ning üks Pallase esimesi õpilasi. Koolis jäi ta kohe silma kui võimekas ning sihikindel õpilane ning nii sai Vardi stipendiumi välismaale sõiduks. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppinud kunstnik suunduski peale kooli lõppu neljaks aastaks Pariisi (1925-1929).
Vaid lühikesel perioodil, 1945-48 muutus kunstniku käsitluslaad maastikes hämusemaks, hakates kandma õrna uduvinest nooti. Samas säilitas ta siiski loodusetunnetuse värskuse, õhulisuse, pintslikäsitluse vabaduse ja liikuvuse, mille järgi Vardi ilmeksimatult ära tunneme. Just seda perioodi esitleb ka meie ees olev idülliline “Suvi”.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
