Õli. 1960ndad.
All paremal: TAMME
| Measurements | 106 x 40,5 cm |
|---|
“Eesti rahvas ei ole laast jändrikust männist,
vaid võidukas mastipuu tuules ja tormis.”
Henrik Visnapuu
Aksel Tamme (1912-1975) maalilised jutustused rulluvad lahti kui muinaslood – kiht kihi, peatükk peatüki haaval. Tinglike märkidega sügav metsalaan kiviste põldudega teose alumisel osal viib pilgu rannikule, kus möllava meretuule jõul vuhisevad tuulikute tiivad. Ent mida oodatakse? Kas “Laeva tõstetud purjedega” nagu kirjutab poetess Doris Kareva? Meremehi koju? Või on see kõik alles põneva merereisi algus?
Kodulinnas Tartus asunud Pallases kunstialast teekonda alustanud, ent hiljem läbi Soome ja Rootsi Kanadasse emigreerunud Tamme jaoks jäid kodumaised motiivid alati südamelähedaseks. Siinjuures on just purjekad ja mereelu tema maalidel sagedased teemad, võimalik, et meenutusena põgenemisteekonnast, mis uuel kodumaal hakkas kandma pigem unistuslik-igatsuslikku tähendust Eestimaa suhtes.
Tekst: Katre Palm
